Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad
Rubinsteini perekonnas, õppides samal ajal Peterburi ülikoolis matemaatikat. 1876
1917 töötas matemaatikaõpetajana Peterburi/Petrogradi saksa gümnaasiumis.
Vaatamata kodumaast eemalviibimisele, ei võõrdunud Thomson oma rahvast. Mitmel
suvel käis ta Eestis rahvaviise kogumas ning kasutas neist paljusid oma koorilauludes.
Thomsoni looming piirdubki ainult koorilauludega, umbes 70 laulust on säilinud 40.
Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus Thomson püüdis lihtsa
harmoniseeringu asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteks imitatsiooni
("Ketra, Liisu"). Tekstid võttis enamasti rahvaluulest, aga kasutas ka kaasaegsete
luuletajate värsse: Koidula, Jakobson, Faehlmann. Temaatika piirdub peamiselt
armastus- ja looduslüürikaga. Lüüriline tundelaad valitseb ka isamaalistes lauludes.
-Friedrich August Saebelmann (26. IX 1851 Karksi - 7. III 1911 Paistu),
Helilooja, koorijuht ja pedagoog. Sündis Karksis köster-organisti perekonnas.