Euroopa Liidu alused
Rooma lepingu 189.artikli 3. punkti kohaselt on sekundaarõigusakti
kohustuslikuks vormiks ka direktiiv. Selline õigusakti vorm ei kirjuta
EL-i riikidele ette kohustusi otseselt ega sunni neid ka sõna-sõnalt täitma.
Küll aga sunnivad nad teatud viisil muutma siseriiklikke õigusakte.
Otsene kohustuslik mõju on direktiivil ainult eraõiguslikes vaidlustes,
mitte aga riiklikul tasandil. Seega on direktiiv kaudselt kohustava akti
vorm. Direktiivi kasutatakse enamasti harmoniseerimisvahendina
(vastand määrusele, mis on õigusruumi ühtlustamisvahend ).
Sekundaarõigusakti kohustuslikuks vormiks on ka otsus, mis on
omamoodi hübriidvorm määrusest ja direktiivist. Teatud osa dokumendist
kohustab otseselt, teatud osa aga kaudselt.
Rooma lepingu artikkel 189 punkt 5. näeb ette ka sekundaarõigusaktide
soovitavad vormid, ehk siis mittekohustavate õigusaktide vormid.
Nendeks on arvamus, soovitus, resolutsioon, teade, kommünükee,
märgukiri