MIINA HÄRMA
nooruslik hoog ja lihtsus. M.Härma loomingu võib jagada kahte
eristavasse perioodi. Esimesel loomejärgul (sajandi vahetuseni)
lõi ta oma parimad lüürilised (“Ei saa mitte vaiki olla”) ja
heroilised (“Isamaa, õitse sa”) laulud. Teisel (eriti 1915.aastast)
püüdles rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse
poole (“Kojuigatsus”). Kaasaegsete hulgast küünivad esile tema
rahvaviisitöötlused, kus on näiteid rahvaviisi lihtsast
harmoniseerimisest varieerimise ja laulude ühendamiseni
(“Tuljak”). Enamiku oma tuntumaid koorilaule on ta seadnud
mitme kooriliigi ning sooloettekande tarbeks.
5
TEOSED.
Muusikalised lavateosed:
*Laulumäng “Murueide tütar”
Koorimuusika:
*Kantaat “Kalev ja Linda”
*Laulud “Isamaa, õitse sa”, “Kodune kohake”, “Kus on
kullakalla kodu?”, “Ta lendab mesipuu poole” jt.
Vokaalkammermuusika: