Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus
olemasolevate liikmesriikide praktika ühtlustamiseks. Direktiivid, eriti nn Kvalifitseerimise
Direktiiv ei olnud süstemaatiline ja laiahaardeline rahvusvahelise õiguse pagulastest raames
kehtivate kaitse võimaluste analüüs ning loomulikult ei olnud vastuvõetud direktiivide
eesmärk võimaldada kaitset nii paljudele inimestele kui võimalik. Nendel tingimustel võib
kokkuvõttes öelda, et Eesti seadusandluse harmoneseerimine EL normidega on toonud
positiivne mõju, kuid samas alandas teatud valdkondades Eesti standardid rahvusvahelise
kaitse kohta.
Enne Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse jõustumist, said varjupaigataotlejad tugineda
Pagulase seaduse § 8¹³ lõike 3 teisele lausele, mille kohaselt lahkumisettekirjutus ei kuulunud sundtäitmisele
enne vastava kohtuotsuse jõustumist ja seega varjupaiga andmisest keeldumise otsuse juhul võisid taotlejad