A. H Tammsaare - Kuningal on külm
Naisele ei
meeldi see plaan, kuna jutu all oleva naisega on noorteenril endalgi sahkerdamist olnud, kuid
mees lubab, et armastab nüüd vaid teda (Klaarat). Naine on ekstaasis.
(Suudleb meest ja põgeneb uksest. Eesriie.)
Teine vaatus
(Õhtul mägedes. Kaljuseina varjul on onn, mille taga mäed tõusevad hari-harjalt kuni lumiste
kõrgusteni, kus helendab alles päikene. Kostab karjapasun, koerte haukumine, kellade helin.
Onni ees harkjalgade vahel pada tulel, mida kohendab Angela, istudes kolmejalgsel järil ja
kergitades vahetevahel kaant, et pajas midagi segada ja maitsta. Onnist pahemal keegi hakkab
mägedes laulma igatsevat armulaulu. Angela kargab järilt, puulusikas käes. Vähe aega vahtinud,
pöördub uuesti tule juurde, kohendab tuld, istub järile. Tüdruk jääb nõnda istuma ka siis, kui
Karlo ilmub pahemalt kaljule, kus lõpetab oma laulu. Vaikus.)