Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"harkjalale" - 2 õppematerjali

Kuulipilduja Ksp-58 relvaeksamiks valmistujale
5
pdf

Kuulipilduja Ksp-58 relvaeksamiks valmistujale.

Kuulipilduja Ksp-58 Kuulipilduja Ksp-58 on täisautomaatne, õhkjahutusega relv. Relv saab toidet padrunilindist. Kuulipilduja toetub harkjalale, kuid on võimalik ka kinnitada kolmjalg-statiivile ja soomukile. Soomukile paigutatult on kuulipilduja harkjalg ära võetud ja kaba on asendatud kabata tagaosaga. TEHNILISED ANDMED Kaliiber - 7,62 mm Padrun - 7,62 x 51 mm Kaal - 11,6 kg Tehniline laskekiirus - 600-850 l/m Kuuli algkiirus - 830 m/s Sihikuline laskekaugus

Keeled → inglise teaduskeel
35 allalaadimist
Sõjandus
26
pptx

Sõjandus

Mägirahvaid peeti üldiselt väga headeks sõdalasteks. Põhjapoolsetel rahvastel arvati olevat külm veri, mis voolab aeglaselt. Seetõttu olevat nad rumalad, aga kartmatud. Vene talupoegi peet ratsanikena lootusetu- teks, ent samas väga headeks ja vastupidavateks jalaväelasteks. Musketärid Esialgu oli suureks probleemiks tulirelvade kohmakus ja pikk laadimisaeg.1600. Aasta paiku kasutusel olnud musket oli 1,5 m pikk ja kaalus 10 kilo, mistõttu tuli see toetada harkjalale. Tulistamiseks pidi kõigepealt leidma relva siis süütama tahi, mis vajutati vastu püssirohupanni. Vihma ja tuulega see sageli ei õnnestunud. 17.sajandi jooksul töötati välja ränilukk mis süütas püssirohu ränist löödava sädeme abil. See oli kiirem ja ilmastikukindlam. Musketärid Vägede suurus varauusajal AEG Hisp Pran Holla Root aani tsus nd si a maa 1470 20 40 000 000 1550 150 50 000 000

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun