10§-12§ Vana-Liivimaa - Jüriöö ülestõus
Taani kuningriigi valdusse langenud
Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks.
Muistse vabadusvõitluse kurnavuse tõttu olid eestlased sunnitud esialgselt leppma võõraste
võimude jäämisega nende põlistele aladele.
Maa jagati üksikutseks osadeks, mille etteotsa said enam-vähem sõltmatud valitsejad , nn.
Maahärrad.Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike.
Kuna Taani kuningas oli eestimaa hertsog ja tallinna linnuses asus tema asehaldur siis hakati
taani haldust kutsuma harjuviruks, ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile.Eestis
valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop , Liivi ordu.
Seda ajajärku nimetatakse eestis vana-liivimaa ajaks.
Liivi orduriik eksisteeris aastast 1237.
Tähtsaim isik oli ordumeister, sellele järgnesid komtuurid ja foogtid. Neile allusid
ordumõisad eesotsas valitsejaga.
Rüütelvennad
Poolvennad-sepad,pagarid,kingsepad.
Preestervennad- kirikus pidasid talitusi
annaabi.ee 
