4. HARJUTUSTUND SÜSIVESIKUD Mono-, oligo- ja polüsahhariidid 1. Andke definitsioon järgmistele mõistetele: a) süsivesinik (keemia alusel) - Biomolekul, mis koosneb vaid vesinikust, süsinikust ja hapnikust. Süsivesikuteks loetakse polühüdroksüaldehüüde ja -ketoone või aineid, mis annavad hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Nimetus tuleb empiirilisest valemist (CH2O)n b) Oligosahhariid - liitsuhkrud, mis koosnevad 2-10 glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jäägist. Jaotatakse redutseeruvateks - vaba hemiatsetaalrühm on olemas; ja mitteredutseeruvateks - puudub vaba hemiatsetaalrühm. c) Polüsahhariid - liitsuhkrud. Lihtsuhkrute polümeerid, mis koosnevad sadadest kuni tuhandetest kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jääkidest. Jaotatakse kaheks: homopolüsahhariidid - koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest; heteropolüsahha...
16. Määratud integraali rakendused. Päratud integraalid. Õppeaine jaotub kahte ossa: 1. Diferentsiaalarvutus (loengud 1-9). 2. Integraalarvutus (loengud 10-16). Harjutustunnid: Vastavalt loengumaterjalile. Iseseisva töö korraldus: Iseseisvalt tuleb omandada põhilise õpiku mõningad osad (konkretiseeritakse loengul vastavalt vajadusele). Harjutustundides antakse lahendamiseks koduülesanded, mille korrektsed lahendused tuleb kohustuslikus korras esitada harjutustunde läbiviivale õppejõule (seda loetakse üheks eksamieelduseks). Teadmiste kontroll: Lõplik teadmiste kontroll toimub eksamil. Üliõpilane peab eksamile pääsemiseks olema lahendanud kodused ülesanded ja sooritanud kaks kontrolltööd (kumbki vähemalt 50 punktile). Kodused ülesanded annab ja kontrolltööd viib harjutustunnis läbi harjutustunde teostav õppejõud. Esimene kontrolltöö toimub kas üheksandal või kümnendal
Tallinna Tehnikaülikooli õppima tulles ei arvanud ma, et see kool ja kogu koolipere nii suured on. Alguses valmistas probleeme loenguruumide leidmine, kuid nüüdseks on see kerge ja kõik tundub väga süsteemselt paigas olevat. Tore on see, et koolil on korralik spordikompleks, kus saab korralikult trenni teha ja ka vaba aega veeta. Lisaks meeldib mulle tudengimaja, kus saab loengutevahelisi aegu sisustada või lihtsalt puhata. Õppimise poole pealt ootasin ma rohkem loenguid ja harjutustunde, sest neid on tõesti vähe, kuid olen aru saanud, et peame suure osa ajast iseseisvale õppele panustama. Kohustuslikus õppekavas on mõned lihtsad ained, nagu näiteks erialatutvustus ja väljendusoskus, kuid on ka raskemaid, näiteks matemaatiline analüüs, mis on minu jaoks väga raske. TTÜ-sse õppima tulles lootsin, et meile õpetatakse rohkem ainult infotehnoloogiaga seonduvat ja teisi aineid vähem, lisaks võiksid õppekavas ka praktikatunnid olla, kuid ilmselt on need alles ees.
2014 Loeng 2.2 Kontseptuaalne süsteemianalüüs iteratiivse arendusprotsessi osana. Loengu eesmärk: Anda ülevaade iteratiivsest arendusprotsessist Unified Process (UP): o Näidata seosed UP ja Zachmani raamistiku vahel. Käsitleda kontseptuaalsest süsteemianalüüsi iteratiivse arendusprotsessi osana: o Siduda ainetöö (projekti) tegemine iteratiivse arendusprotsessi raamistikuga. Toetada harjutustunde: o Anda ülevaade visiooni kirjeldamisel kasutatavatest mudelitest ja notatsioonidest (lisaks eelmises loengus tutvustatud eesmärkmudelitele): kontseptuaalne klassidiagramm kui visuaalne ärisõnastik; kontekstidiagrammide erinevad võimalikud esitused ja notatsioonid äriprotsessi kirjeldamine (UML tegevusdiagramm vs mitteUML: BPMN)
annaabi.ee 
