Haridus ja koolid iseseisvas eesti
kompimisele.
Emakeelne algkool vajas ka eakohaseid grammatikaõpikuid. Vabariigi algaastatel võeti
kasutusele A.Ploompuu ,,Lauseõpetus algkoolidele"(1920) ja F.Puusepa ,,Keelelised
harjutused õigekirja õppimiseks" I-III (1923-1924). 1930.aastal tulid käibele uued
kooligrammatikad: M.Meos andis välja kolmeosalise ,,Vaatlusi ja harjutusi"(1929-1931),
H.Jänes ning P.Parlo koostasid ,,Eesti keele grammatika ja harjutustiku koolidele"(1935) ning
vanematele klassidele kaheosalise ,,Eesti keeleõpiku algkoolidele"(1937). 1932.aastal jõudis
koolidesse kolmeosaline ,,Kirjakeele algmed", seejärel ,,Emakeele õpik algkoolidele" I-IV
(1938-1940).
Emakeeleõpikute kõrval võeti kasutusele mitmesugused töövihikud ja juhendmaterjalid.
Teedrajavaks sai J.Käisi ,,Emakeele töövihik" 1. ja 2. klassile (1932).
Kodulootundide jaoks kõikide koolide poolt aksepteeritud õpperaamatu väljaandmiseni ei
jõutud
annaabi.ee 
