Käitumine klassiruumis, Bill Rogers
Ta tegi seda – mõneks ajaks. Siis alustas ta jälle ja mu kolleeg hoiatas teda: „James, jäta teised kooliastmes) (vt McPherson ja Rogers 2008; Rogers, tsiteerinud Clough jt 2005; Rogers 2003a).
lapsed rahule ja istu korralikult või ma pean su mujale viima.“ Ma olin – taas kord – üllatunud,
kui kannatlikud olid teised lapsed Jamesi jõuliste puudutuste, torkimise ja valju naermise suhtes. Nii vihjepilte, mudeldamist, harjutussessioone (konkreetsetele käitumisviisidele) kui regulaarset
Kuigi see ei paistnud üldse pahatahtlik (ta näis „puudutustest“ mõnu tundvat) oli see kordarikkuv positiivset kinnitamist saab arendada sümptomaatiliste või diagnoositud käitumishäiretega
ja (loomulikult) vastuvõetamatu. õpilastele tuge pakkuvatel omavahelistel õpetamissessioonidel eakohase lähenemise kaudu
annaabi.ee 
