Antiikaja armee ja sõjapidamine
teatud oskuse, lasti õpilastel üksteise vastu harjutada juba teenistusrelvadega, mille otsmikud
olid nahaga kaetud. (seda kahevõitluse harjutust nimetati armatura'ks, jällegi otseselt üle
võetud gladiaatoritelt). Samamoodi harjutati ka viskeoda (pilum), alguses kaks korda
raskemate harjutusrelvadega, hiljem teenistusrelvadega mis olid nahaga kaetud. Leegionärid
said koolitust ka lingu kasutamises ja harjutasid kivide viskamist.
Kõik jalaväelased õppisid ka ratsu selga ronimist. Harjutusplatsile konstrueeriti puidust
hobuse mannekeenid, esialgu harjutati selga ronimist ilma varustuseta, hiljem koos
varustusega, niivõrd, et sõdur pidi suutma ratsu selga ronida mõlemalt küljelt, relva käes
hoides, kandes täit varustust. Auksiliaarvägedes läksid oskuslikumad edasi ratsaväe õppesse.
Olles selgeks saanud sõduri individuaalsed ülesanded, harjutati nende kombineerimist
väljaõpetel. Nüüd marsiti täisvarustuses, täiskandamiga mida sõdur pidi sõja ajal seljas
tassima
annaabi.ee 
