Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
Kõnearenduslik suunitlus ehk kõnetegevuse kujundamine. Igas tunnis kasutatakse
võimalusi keelevahendite esitamiseks ja aktiveerimiseks, kõneloome- ja
kõnetajuoperatsioonide ning kõnefunktsioonide kujundamiseks.
Rõhuasetus keeleüksuste semantikale: semantiline analüüs, tähendust omavate
keeleüksuste konstrueerimine.
Õpilaste kõne arengu tasemele vastava keelematerjali kasutamine (pedagoogi kõne,
harjutusmaterjal)
Õpitavate keeleliste ja metakeeleliste oskuste toetamine harjutamisel mitteverbaalsete
vahenditega (materialiseerimine, näitlikustamine).
Peamised eksimused nimetatud nõuete täitmisel on järgmised: õpitegevus tunnis korraldatakse
liialt formaalselt (mehhaaniline kirjutamine ja lugemine semantilise analüüsita, grammatika
õppimine lahus vastavate vahendite funktsioonist); õpetaja kõne liigne domineerimine ja
õpilaste kõnetegevuse potentsiaali puudulik arvestamine