Mälu
Kaua aega arvati, et amneesiahaiged ei suuda üldse mingit informatsiooni pikaajalisse mällu
salvestada, kuid uuemad uuringud on näidanud, et sageli võib esineda olukordi, kus näiteks
protseduurilisse mällu salvestamine toimib hästi, samal ajal kui episoodilisse mällu ei salvestu
midagi. Nii näiteks võib selline patsient õppida iga järgneva korraga üha kiiremini labürinti
läbima, kuid samas ei mäleta ta ühelgi korral mitte midagi eelnevatest harjutuskordadest.
Ülaltoodud tähelepanekutest võib järeldada, et semantiline, episoodiline ja protseduuriline
mälu sõltuvad erinevate närvimehhanismide tööst ning amneesia puhul on jäänud suhteliselt
puutumatuks oskuste omandamist tagav ehk protseduuriline mälusüsteem.
4 Amneesiasündroom: H. M-i juhtum
Amneesiahaige ühe esimese põhjaliku kirjelduse esitas Kanda neuropsühholoog Brenda
Milner 1950. aastail. Nimelt opereeriti 27-aastase epilepsiahaige H. M-i aju, kuna teatud
annaabi.ee 
