Eesti uusaeg (1710-1900)
saavutanud. Tekib ka hierarhia. Kõige eesotsas diakonid, kõik see, mis jääb allapoole,
on kohalike talupoegade käes (neid kutsuti abilisteks, töötegijateks). Abiliste
ülesandeks on läbi viia palvetunde. Võtavad vastu ka uusi liikmeid, jälgivad, et
kehtestatud kord oleks liikmete poolt täidetud. Kui juhtus olema korra vastu eksijaid,
siis neid karistati. Võidi ka eksinud liikmed välja visata. Selle liikumise kohta on
öeldud, et 18. sajand oli harjutamisaeg, kuid 19. sajand oli esimeseks tõsiseks
prooviks talupoegadele sotsiaalse eneseteostuse proovimiseks. Kogude etteotsa
tulevad haritumad ja jõukamad talupojad. Esimest korda hakkab tekkima nn
talupoegade eliit. 19. sajandil leiab liikumine ka mõisate poolt toetust. Mõisnikele
meeldib, et nende töölised on üles kutsutud vaoshoitusele, töökusele, vähesele
vastuhakule. Mitmel pool hakkavad mõisa kõrgematesse ametitesse pääsema
vennastekogude taustaga inimesed
annaabi.ee 
