Vasakukäelisus
Parem ajupool jääb selles asuhtes pigem
tummaks ja passiivseks. Mõningates valdkondades ületab parem ajupool aga vasakut. See käib
eelkõige ta võime kohta komplekseks mõtlemiseks, ruumilisuse tajuks ja keeruliste mittekeeleliste
seoste arusaamiseks, kui ka akustiliste muljete töötlemise ja musikaalsuse kohta.
Geneetika osatähtsus
Inimese käelisus on geneetiliselt määratud. Käelisuse nähtav väljendus seevastu on suuremalt osalt
harjutaise ja kasutamise küsimus. Potentsiaalne vasakukäeline võib küll õppida parema käega
kirjutama või viiulipoognat juhtima. Hoolimata sellest jääb ta, kui see tal parema käega ka paremini
või halvemini õnnestub, vasakukäeliseks.
Tänapäeval lähtuvad neurofüsioloogid sellest, et kogu lateraalsuse struktuur on geneetiliselt
määratud. Juba enne inimese sündi on paika pandud, millises ajupooles asub kõnetsentrum ja
milline käsi saab kunagi olema osavam