Harjumaa loodusgeograafia
vanemad kihid.
Pealiskorrakivimi iseloom mõjutab põhjavete liikumist, muldade teket, taimestikku ja
mitmeid loodusprotsesse, mulla omaduste kaudu oluliselt ka inimtegevust.
Suurem osa Harjumaa alast paikneb Harju lavamaal, äärmine lääneosa ulatub
Lääne-Eesti madalikule, ida- ja kaguosa Kõrvemaale.2 Harjumaa pealiskord koosneb
paljudest geograafiliste ajastute kihtidest. Vanim neist on Vendi ajastu (650-550 miljonit
aastat), mille taga järjel on Harjumma pealiskorras jämedateralisi liiva kui ka savi setteid.
Vendi ajastule järgne Kambriumi ajastu (570 - 480 miljonit aaastat tagasi), mille käigus settis
veel liiva ja savi setteid. Kambriumi settekivimitest võib leida toona elanud organismide
elutegevuse jälgi ja ka esimesi kivistisi ehk fossiile. Kambriumi ajastul tekkinud sinisavid ja
liivakivid paljanduvad Põhja-Eesti paekalda alumises osas. Ordoviitsiumi ajastul (480 435
miljonit aaastat tagasi) oli Eesti ala jälle mere all
annaabi.ee 
