VANA-ROOMA INIMESTE ERINEVAD TEGEVUSALAD JA ELU-OLU
teist tapsid (Kõiv jt 2004).
Gladiaatoriteks said vaid tugevaimad orjad või sõjavangid, mõnikord astusid ka vabad
mehed glatiaatorite kooli, kuna said seal hästi süüa, võidu korral korraliku tasu ja kuulsuse.
Enne areenile minekut, tuli läbida aastaid kestev väljaõpe vanglataolises koolis. Nad elasid
pisikeses akendeta kongis ja sõid peamiselt putru ( usuti, et hirsi- ja odrapuder kasvatavad
lihaseid).
Algul harjuati puumõõkadega, seejärel raskete nüride relvadega, et saavutada
vastupidavus päris relv saadi alles areenile minnes. Kuna sõjariistad jäljendasid võidetud
rahvaste relvi, said gladiaatorid endale ka vastava nimetuse: traaklased, gallialased jne. Üldiselt
jaotati gladiaatorid raskelt ja kergelt relvastatuteks ning võitluses läksid kokku sarnase
varustusega mehed. Tihti võideldi ka metsikute loomadega (tiigrid ja elevandid) (Palamets
1976).