selle moment. Mootoril on peamiselt pehme mehaaniline tunnusjoon. Moment on tavaliselt võrdeline ja pöörded on põhiliselt pöördvõrdelised võlli koormusega ehk tarbitava võimsusega. Sõltuvus on praktiliselt lineaarne tühijooksust kuni selle täieliku pidurduseni. Toitepinge muutmisel on võimalik sujuvalt ning väga laias vahemikus nullist nimiväärtuseni reguleerida momenti ning pöörete arvu ajaühikus. Harjavaba alalismootori allikast juhitakse alalisvoolu mootorit Inverteriga põhiliselt luuakse tänu sellele vahelduvoolu signaal, millega seda juhitakse. Lisasensorid ja elektroonika juhivad ja suunavad inverteri väljundi amplituudi ning laine kuju ja sagedust (nagu näiteks rootorkiirust). Harjavaba alalisvoolumootorit saab kirjeldada põhiliselt samm-mootorina. Peamiselt suure võimsusega harjavabad mootorid on kasutuses elektriautodes ning hübriidautodes.
Mootoritüüpide võrdlus Tüüp Eelised Puudused Universaalmootor Suur väändemoment käivituse Lühike eluiga hetkel Tavaliselt lärmakas Sünkroonmootor Sünkroonne kiirus Kallis Samm-mootor Täpne positsioneerimine Võivad olla kallid Tugev hoidmisjõud Vajavad kontrollerit Harjavaba alalisvoolumootor Pikk eluiga, vähe hooldust Kõrge alghind Suur efektiivsus Vajavad kontrollerit Harjadega alalisvoolumootor Lihtne kiiruse kontroll Hooldus (harjad) Keskmine eluiga Mootoritüüpide võrdlus Tüüp Tavalised rakendused Tavaline juhtsignaal
annaabi.ee 
