Mees-kes teadis ussisõnu
et enam metsa tagasi ei lähe
- Magdaleena teatas isale, et Leemet jääb nüüd sinna ja temast saab tüdruku mees, isa suhtus
sellesse umbusklikult ja nimetas Leemetit metslaseks, Magdaleena nõudis aga seevastu, et
Leemet on just see õige, keda tema vajab, lõpuks isa leppis
- Johannes nõudis Leemeti ristimist ja tema kirikus käima hakkamist, Leemet aga keeldus
sellest kategooriliselt, oli nõus tegema kõiki külaeluga seonduvaid töid ja sööma leiba, aga
harjate sarnastesse olevustesse ta enam uskuda ei tahtnud, Magdaleena hoidis oma mehe
poole ja õigustas teda, nad vaidlesid veel pikalt isaga, lõpuks jäi Johannes nõusse, kuid ütles,
et Leemet on ja jääb viimaseks paganaks nende külas, Leemetit ärritas jälle viimaseks
olemine
30.
- Magdaleena ja Leemet läksid kiigele, Leemet ei kandnud enam loomanahku, kiige juures
olid ka teised külalapsed, sh. Pärtel, pärast rüütlilt lapse saamist austasid kõik tüdrukud