LÄÄNE-EESTI VETE LESTA
eesmisese osas esineb ösofastoom. Môlema soo saba on koonusjas. (Moravec, 1994)
Liiki on registreeritud lestlastel Pôhjamerest, Venemaa arktikast, Siberi rannikult,
Vahemerest, Pôhja-Ameerika Atlandi- ja Vaikse ookeani rannikult ja Kaug-Idast
(Gibson, 1972, Moravec, 1994; ref. Køie, 2000) ning Läänemerest (Fagerholm, Køie,
1994, Køie, 1999; ref. Køie, 2000).
Peamine lôpp-peremees saab nakkuse toitudes hulkharjasussidest (Polychaeta),
peamiselt tavaliselt harjasliimukalt (Nereis diversicolor) ja suurelt harjasliimukalt
(Nereis virens)
C. heterochrous`e munad arenevad merevees seitsme päevaga (20º C juures), kahe
nädalaga (15º C juures). Umbes 1% munadest kooruvad ja nendest väljunud larvid on
400-450 m pikad. Usutakse, et need nakkusohtlikud larvid on kolmandas staadiumis.
Sellisena elavad nad merevees vaid paar päeva, kusjuures arenenud koorumata munad
suudavad merevees nakkuslikud olla vähemalt kaks kuud.
annaabi.ee 
