Eesti loomastik. Selgrootud
vastuvõtmiseks ja jääkainete eritamiseks kindlad raku piirkonnad. Palju sümbionte.
Enesekaitseks ja saagi püüdmiseks on vabaltelavatel liikidel kehapinnal paisatid.
Viimastest paiskub välja niitjas, teravatipuline moodustis, mille abil halvatakse saak või
tõrjutakse eemale ründaja. Sigivad risti pooldumise ning erilise sugulise sigimisviisi,
konjugatsiooni teel. Tavalisemad esindajad on: kingloom Paramaecium sp., vesikelluke
Vorticella sp., tõrilane Stentor sp., harjaslane Stylonychia sp., koli pusarake e
käärsoole balantiid Balantidium coli. Viimane elutseb imetajate, ka inimese jämesooles,
toitudes seedimata toiduosakestest. Levinud peamiselt kodusigadel ja rottidel, kust
kandub üle ka inimesele. Kõige suurem ainurakne parasiit. Ebasoodsates tingimustes
moodustab enda ümber paksu kesta - entsüsteerub. Tsüstid väljuvad peremehe
organismist. Nakatumine toimub tsüstide neelamise teel kui süüakse pesemata kätega või
juuakse fekaalidega saastunud vett