Puisniitude loomastik
putuka kehaasendi ning õhu või vee liikumise suuna kohta. Mõned kahetiivalised võtavad
Johnston'i elundi kaudu ka helisignaale vastu. Pöördlülile järgneb tundlapiug, mis koosneb
väga erineva arvuga tundlalülidest.
Sõltuvalt funktsioonist, esineb putukatel väga erinevaid tundlatüüpe. Kõige
sagedamini on tundlate ülesandeks kompimine. Sellised tundlad on tavaliselt pikad,
koosnevad paljudest lülidest. Kui tundel aheneb tipu suunas, nimetatakse seda harjasjaks, kui
ei ahene, siis niitjaks. Harjasjad tundlad on näiteks prussakal (Blatella germanica), kes
kasutab neid toidu otsimisel. Ka paljudel parasiitsetel kiletiivalistel (käguvaablased,
juuluklased jt.) on harjasjad või niitjad tundlad. Nendega kompides hindavad nad
peremeesputukate kvaliteeti. Emaste käguvaablaste tundlatel on sageli valge ring; arvatakse,
et selle abil on nad võimelised hindama peremeesputuka suurust.