Sajab 50-150 mm aastas, kõige rohkem (60% sademeist) kevadel. Murgabi ja Tedzeni jõgi lõpevad kuivdeltaga. On rajatud tehisveekogusid. Põhilised mullad on kõrbe pruun-, pruunikashallid-, hall- ja soolakumullad. Karakumi põhjaosa on parasvöötme pujusoolaku-, lõunaosa lähistroopiline efemeerikõrb. Parasvöötmes kasvab valget saksauuli, liivakaatsiat, kalligoonumit ja tamariski, roht- ja puhmastaimedest kõrbetarna (peamine söödataim), efedrat, harjasheina (peamine liiva kinnistaja) ja hundihammast, lähistroopilises kõrbes rohtlaliiliat, habeheina ja feerulat, Amudarja orus paplit, paju ja hõbepuud (lammimets). Rikkalikult on närilisi (hüpiklasi, suslikuid, liivahiiri), roomajaid (stepikilpkonna, liivaboad, noolmadu, eefat, gürsat, agaame, ümarpead, halli varaani) ning mürgiseid selgrootuid (karakurti, skorpioni, tarantlit). Suurimad loomad on saiga, dzeiraan, korsak ja hunt.
Nii saab näiteks vars liivast varujõudu hankida ja edasi kasvada. Kui ka tuul puhub juurte ümbert liiva ära, ei tee see taimele viga, sest juure ümber on kaitsekiht. See koosneb liivateradest ning taime mahlast. Kaitsekiht ei kaitse mitte ainult kuivamise, vaid ka murdumise eest. Ka täiesti liiva alla sattudes tuleb harjashein toime. Ta ootab liivast vabanemist või kasvatab uued varred. Harjashein on kasuks kõrbeelanikele. Ta hoiab kinni liiva ja nii saavad elanike kodud kauem püsida. Harjasheina juured asuvad kolmes kihis, et vett ja toitu hankida. Esimene kiht ulatub maapinnani, teine vettpidava kihini ja kolmas 20-25 m sügavusele. Kuna tal on nii palju juuri, hoiab ta väga palju liiva kinni. 5 Kaktus Kaktused on sukulendid ehk taimed, mis varuvad oma lihakatesse vartesse või lehtedesse veetagavarasid, et põuaaega üle elada. Looduslikult kasvavad kaktused ainult Ameerika mandril.
Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Karakum Karakumi põhjaosa on parasvöötme puju, soolaku, lõunaosa lähistroopiline efemeerikõrb. Parasvöötmes kasvab valget saksauuli, liivakaatsiat, kalligoonumit ja tamariski, roht ja puhmastaimedest kõrbetarna (peamine söödataim), efedrat, harjasheina (peamine liiva kinnistaja) ja hundihammast, lähistroopilises kõrbes rohtlaliiliat, habeheina ja feerulat, Amudarja orus paplit, paju ja hõbepuud (lammimets). Rikkalikult on närilisi (hüpiklasi, suslikuid, liivahiiri), roomajaid (stepikilpkonna, liivaboad, noolmadu, eefat, gürsat, agaame, ümarpead, halli varaani) ning mürgiseid selgrootuid (karakurti, skorpioni, tarantlit). Suurimad loomad on saiga ,dzeiraan, korsak ja hunt.
Nii saab näiteks vars liivast varujõudu hankida ja edasi kasvada. Kui ka tuul puhub juurte ümbert liiva ära, ei tee see taimele viga, sest juure ümber on kaitsekiht. See koosneb liivateradest ning taime mahlast. Kaitsekiht ei kaitse mitte ainult kuivamise, vaid ka murdumise eest. Ka täiesti liiva alla sattudes tuleb harjashein toime. Ta ootab liivast vabanemist või kasvatab uued varred. Harjashein on kasuks kõrbeelanikele. Ta hoiab kinni liiva ja nii saavad elanike kodud kauem püsida. Harjasheina juured asuvad kolmes kihis, et vett ja toitu hankida. Esimene kiht ulatub maapinnani, teine vettpidava kihini ja kolmas 20-25 m sügavusele. Kuna tal on nii palju juuri, hoiab ta väga palju liiva kinni. Kõrbetarn Kõrbetarn on heaks toiduks kõrbeloomadele. Kasvult on ta madal, kuni 20 cm kõrgune. Juured on see-eest maapinna lähedal laiali. Aastas kasvavad need 8 cm pikemaks. Nii haarab taim endale väga suure ala , mis võimaldab paremini vett hankida ja ennast levitada
varujõudu hankida ja edasi kasvada. Kui ka tuul puhub juurte ümbert liiva ära, ei tee see taimele viga, sest juure ümber on kaitsekiht. See koosneb liivateradest ning taime mahlast. Kaitsekiht ei kaitse mitte ainult kuivamise, vaid ka murdumise eest. Ka täiesti liiva alla sattudes tuleb harjashein toime. Ta ootab liivast vabanemist või kasvatab uued varred. Harjashein on kasuks kõrbeelanikele. Ta hoiab kinni liiva ja nii saavad elanike kodud kauem püsida. Harjasheina juured asuvad kolmes kihis, et vett ja toitu hankida. Esimene kiht ulatub maapinnani, teine vettpidava kihini ja kolmas 20-25 m sügavusele. Kuna tal on nii palju juuri, hoiab ta väga palju liiva kinni. Kaktus Kaktused on sukulendid ehk taimed, mis varuvad oma lihakatesse vartesse või lehtedesse veetagavarasid, et põuaaega üle elada. Looduslikult kasvavad kaktused ainult Ameerika mandril. On olemas väga erineva suurusega kaktuseid. Osad võivad olla puude suurused, osad väikesed. Ka
Nii saab näiteks vars liivast varujõudu hankida ja edasi kasvada. Kui ka tuul puhub juurte ümbert liiva ära, ei tee see taimele viga, sest juure ümber on kaitsekiht. See koosneb liivateradest ning taime mahlast. Kaitsekiht ei kaitse mitte ainult kuivamise, vaid ka murdumise eest. Ka täiesti liiva alla sattudes tuleb harjashein toime. Ta ootab liivast vabanemist või kasvatab uued varred. Harjashein on kasuks kõrbeelanikele. Ta hoiab kinni liiva ja nii saavad elanike kodud kauem püsida. Harjasheina juured asuvad kolmes kihis, et vett ja toitu hankida. Esimene kiht ulatub maapinnani, teine vettpidava kihini ja kolmas 20-25 m sügavusele. Kuna tal on nii palju juuri, hoiab ta väga palju liiva kinni. Kaktus Kaktused on sukulendid ehk taimed, mis varuvad oma lihakatesse vartesse või lehtedesse veetagavarasid, et põuaaega üle elada. Looduslikult kasvavad kaktused ainult Ameerika mandril. On olemas väga erineva suurusega kaktuseid. Osad võivad olla puude suurused, osad väikesed