Tõde ja Õigus II Terve tekst
Indreku voodi oli härra Voitinski omaga otsapidi vastastikku, mõlemad alumisel korral ehk, nagu
siin öeldi, beletaazis. Nende peal, sängid jalgupidi alumiste voodite sammaste aukudes, asusid
Vainukägu ja Sikk.
Vainukägu oli kena pikk poiss -- valge, rõõsa näoga, lauk pahemal silmal, mis oli õieti kui uhkus
ja toredus keelatud, sest ,,ausal ja korralikul" koolipoisil pidi olema kas üsna nudi pea või tema
juuksed pidid seisma harjasena püsti. Pluus sinakas-mustast kodukalevist, samasugused
püksid, mida ta käis öösiti pesukojas triikimas -- triipe sisse löömas. Aga sellega oli niisugune
imelik lugu. et tema ei seisnud kuidagi jala peal, vaid andis seal ikka ruumi küljeõmblusele, nagu
oleks see tähtsam kui tema. Sellepärast pidi Vainukägu käed alatasa püksitaskuis hoidma, et
triibu ja õmbluse vahelisi asju õiendada. Niisugused imelikud püksid olid need. Muidugi,
annaabi.ee 
