A.dumas Kolm musketäri terve raamat
nautimas üheaegselt nii köögi kui söögitoa lõhnu.
Pärast suppi kandis teenija lauale keedetud kana ---toreduse, mida nähes kõikide
silmad avardusid ja olid valmis pealuust välja tungima.
358
«On näha, et te armastate oma perekonda, proua Coquenard,» ütles advokaat peaaegu
traagilise naeratusega. «Selle toreduse valmistasite te kindlasti oma nõole.»
Vaene kana oli lahja ja kaetud niisuguse paksu harjaselise nahaga, et hoolimata
pingutustest ei suuda luud sellest iialgi läbi tungida. Teda oli arvatavasti kaua tulnud taga
otsida õrrelt, kuhu ta oli peitunud, et surra vanadussurma.
«Kuradi pihta!» mõtles Porthos. «Kui kurb see on! Ma tunnen aukartust vanaduse ees,
kuid mitte keedetud ja praetud kujul!»
359
Ja ta vaatas ümber laua, et näha, kas tema arvamust jagatakse. Kuid otse vastupidi --
ta ei näinud muud kui hõõguvaid silmi, mis neelasid juba ette aplalt üllast kana, tema