Harivesilik
Veekogu suhtes on harivesilik üsna
nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt osaliselt päikesepaistelised, madalat kasvu
veetaimedega (vesimünt, penikeel) ning kaladeta väikeveekogud. Oluline on ka see, et need
asuksid rühmiti üksteise lähedal, nii et nende vahekaugus ei ületaks 500 meetrit vahemaad,
mida harivesilik suudab maismaal läbida. Peale veekogude vajab harivesilik ka maismaa-
elupaiku ning sobivaid talvituskohti. Suve teisel poolel võib harivesilikke näha kuival maal,
kus nad päeval peituvad kivide, puurontide või kändude alla või poevad samblasse. Välja
toituma tulevad nad alles ööhämaruses. Talvituspaikadena eelistavad harivesilikud
mitmesuguseid urge, kännualuseid ja kivikuhilaid, kuid sageli võib neid leida ka keldritest.
Harivesilikud toituvad peamiselt erinevatest selgrootutest (teod, putukad) aga ka
selgroogsetest (konnakullesed, vesilike vastsed, kalamaimud) keda õnnestub kätte saada.
annaabi.ee 
