Eesti sotsiolektide seisund
kadumiseks 19. sajandi teisel poolel. Sel ajal sündis eestlaste kui rahvuse ühisidentiteet,
mis nõrgestas lokaalse identiteediga seotud dialekte. Laialt hakkas levima kirjalik kultuur
(ajakirjandus, ilukirjandus jne), mis seostus kirjakeelega. Kiiresti arenes rahvakoolide
võrk.
1860. aastatel said talupojad võimaluse vabalt liikuda. Suurenes ka sotsiaalne mobiilsus, st
ameti ja elulaadi vahetamise võimalus, mis soodustas talupoja laste muutumist töölisteks,
väikekodanlasteks, haritlasteks jne. Samal ajal algas ka eestlaste kiire linnastumine,
32
millega on seotud ka sotsiaalne diferentseerumine ja mobiilsus. Samuti hakkas sellal vana
rahvakultuur linna- ja industriaalkultuuri mõjul muutuma.
Seega olid 20. sajandi alguseks olemas kõik olulised tingimused kohamurrete
nivelleerumiseks. 20. sajandi algupoolel hakkasid lisanduma teadlikud murrete kadumist
annaabi.ee 
