Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
Ta loobub teist korda kirjandusest. Ta kuulutab, et tema
enam suurteoseid ei loo. Mõlemad suurteosed on olnud eksitused. Ta hakkab kirjutama
lihtrahvale. Kirjutab kuulsad ,,Rahvajutud" rahva koolis õpetamiseks mõeldud. 80ndate
alguses kirjutab ta oma kuulsa ,,Pihtimuse". See on eelnevast elust lahtiütlemine ja
patukahetsus. 80ndatel sõnastab ta oma kaks kuulsat õpetust 1) lihtsuse taotlemise õpetus ta
hakkab palju kirjutama sellest, et haritlased peaksid loobuma oma haritlastekommetest,
rikkusest ja minema ära linnast maale. Tolstoilased lõid Tolstoi kolooniad ja püüdsid nii elada.
2) kurjusele vägivallaga mittevastamise õpetus ta sattus vastuollu riigikorraga. Paljud
inimesed keeldusid minemast sõjaväkke. Nad pandi vangi. Ta kritiseeris kirikut, selle eest ta
lahutatakse kirikust. 1889. ilmuv T viimane suurteos ,,Ülestõusmine". 1900ndatel kirjutab vähe
ilukirjandust, rohkem publitsistikat. Ta reageerib alati avaliku elu sündmustele. Tolstoile