Luuletuste kirjutamisega sai ta väljendada vaid neid tundeid mida ta tüdruku vastu tundis.Kuid neis polnud enam mingit luulet, seda tundis ta ise kohe. Suvevaheajal onu juurde maale minnes ei võetud teda just kuigi hästi vastu. Tema suhtes olid suured eelarvamused. Kuna poiss oli enamuse jast linnas olnud, arvati et kuna tal on paremad riided ja korralikumad kombed peab ta ennast ka teistest üleolevaks. Maarahvas suhtus Juulius Kilimiti kui haritlasse kes maailma tegelikest õigetest väärtustest ja oskustest ei tea midagi, tema ebatavalised kombed ja viisakus olid neile lihtsalt võõrad. Kõik uus oli neile võõras, nemad olid harjunud lihtsa maaeluga ja ei suutnud kuidagi Juuliust mõista. Juulius täitis oma lahke teretamiskombe, millele teised kõik natuke imelikult vaatasid, nagu oleks selles midagi ebasündsat. Harimatu talurahvas ei osanud
hästi, millest ta ka ise aru sai. Luuletuste kirjutamisega sai ta väljendada vaid neid tundeid mida ta tüdruku vastu tundis.Kuid neis polnud enam mingit luulet, seda tundis ta ise kohe. Suvevaheajal onu juurde maale minnes ei võetud teda just kuigi hästi vastu. Tema suhtes olid suured eelarvamused. Kuna poiss oli enamuse jast linnas olnud, arvati et kuna tal on paremad riided ja korralikumad kombed peab ta ennast ka teistest üleolevaks. Maarahvas suhtus Juulius Kilimiti kui haritlasse kes maailma tegelikest õigetest väärtustest ja oskustest ei tea midagi, tema ebatavalised kombed ja viisakus olid neile lihtsalt võõrad. Kõik uus oli neile võõras, nemad olid harjunud lihtsa maaeluga ja ei suutnud kuidagi Juuliust mõista. Juulius täitis oma lahke teretamiskombe, millele teised kõik natuke imelikult vaatasid, nagu oleks selles midagi ebasündsat. Harimatu talurahvas ei osanud esialgu hinnata
Ja see tundus kõik nii väga ühe teise laulu moodi, mida ta täpselt küll ei mäletanud. ,, (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 33 ). Suvevaheajal onu juurde maale minnes ei võetud teda just kuigi hästi vastu. Tema suhtes olid suured eelarvamused. ,, Linnahais juures, mis muud! Linnariided ja- puha.. ,, (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 41 ). Maarahvas suhtus Juulius Kilimiti kui haritlasse kes maailma tegelikest õigetest väärtustest ja oskustest ei tea midagi, tema ebatavalised kombed ja viisakus olid neile võõrad. Kõik uus oli neile võõras, nemad olid harjunud lihtsa maaeluga ja ei suutnud kuidagi Juuliust mõista. ,,Juulius täitis oma lahke teretamiskombe, millele teised kõik natuke tõrksalt vaatasid, nagu oleks selles midagi ebasündsat." ( IV peatükk lk 42 ). Tollel ajal haridus eestis
annaabi.ee 
