Realist eesti kirjanduses
kõrvalt. Teda võib pidada esimeseks eesti kutseliseks literaaliks, kes pole oma ametiga leiba
teeninud.
Üliviljaka kirjaniku nooruslooming romaanid, jutustused, novellid, humoristlikud
lühijutud ning vested oli peamiselt hoogsa, seiklusliku sündmustiku, teravate konfliktide,
imeväärsete saatusepöörangute ning pealiskaudse inimesekujutusega ajaviitelektüür. Teoste
tegevustik arenes ühtviisi ladusalt nii eesti küla miljöös kui ka välismaa suurlinnades, nii äri-
ja haritlaskondades kui ka ühiskonna põhjakihtides.
Vilde teosed olid vabad pealetükkivast õpetlikkusest. Püsiv ja mitmekülgselt
arendatud teema Vilde loomingus on armastus ja seksuaaleetika.
,,Mäeküla piimamees" kujunes Vilde loomingu kunstiliseks etapiks.
Eduard Vilde kirjutas ka näidendeid. Tema näidendite tegevus toimub linnamiljöös ja
probleemid on suurelt osalt haritlaste elust. Nt. Eduard Vilde näidend ,,Tabamata Ime"
8.) Kirjandus- ja kultuurielu 20. saj alguses