Eesti keele allkeeled
Johannes Aavik (lõi vastupidise printsiibi):
· keeleuuenduse kõrgaeg 1912-1924
· Keeleuuenduse äärmised võimalused (1924) mida KU tähendab ja kuidas sõnu luua!
· Keel on masin, inimtoimingu abinõu, riist, millele tuleb vaadata inseneri pilguga, kes nähtusi oma
otstarvete kohaselt püüab painutada keel on kunstlik ja inimene saab seda oma tahtmist mööda muuta
· eesti keel vaene, puudub hulk vajalikke oskussõnu, puuduvad võimalused täita XX sajandi haritlaskeele
rolli
· Vajalik hulga sõnade keelde toomine, eriti soome keelest laenamine (kasutuses ca 300 sõna)
· keelekorralduspõhimõtted: otstarbekohasus (vormivõimaluste paljus, rikkus, selgus, täpsus jm), ilu,
omapärasus (võõrapärasused välja) näiteks võitlus saksakeelse sõnajärje vastu
· panus: iluprintsiip, kunstlikud sõnad, morfoloogia lühikesed vormid, i-mitmus ja i-ülivõrre, sõnajärje