"haritlasfunktsioon" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajakirjanduse alguses ei ole see eriti raske, kuna rahva üldine haridustase veel väga madal on. Mida aeg edasi, seda keerukamaks muutuvad aga ajakirjaniku ees seisvad ühiskondlikud probleemid, mille kohta temalt peale nende kajastamise oodatakse ka hinnangut, teadmisi, kõlbelisi seisukohti e eetikat. "Hariduskäigust lähtudes ei kuulu Jannsen ega Koidula, ka mitte Jakoson intellektuaalide hulka, ent samas olid nad ärkamisaja kultuurielu suurkujud /---/. Panus eesti rahva arengusse ja haritlasfunktsioon lubavad neid kõrvutada silmapaistvate vaimuinimeste F.R. Faehlmanni, F.R. Kreutzwaldi ja J. Hurdaga." Ka A. Grenzstein "kuulub oma tegevuse tõttu eliidi hulka" (Karjahärm ja Sirk 1997, 34- 35). Eestis ilmub kõrgema haridusega ajalehetoimetaja K. A. Hermanni näol 1882 (Eesti Postimees). Kuid juba 1859-60 toimetas Tallorahva Postimeest C. Körber ning 1871 Eesti Postimehe lisalehte lühikest aega J. Hurt, mõlemad Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetanud