Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Uue ajakirjatüübi kultuuri-poliitilise tõi Noor-Eesti liikumine. Kirjanike ja
kunstnike noorem põlvkond soovis hüljata talupoeglikku "maakultuuri" ideed,
pürgides eestlaste endi rajatava euroopaliku kõrgkultuuri poole. Ajakirjad "Noor-
Eesti" (1910-1911) ja "Vaba Sõna" (1914-1916) tõstsid uuele tasemele ühiskondlik-
kultuurilise esseistika, hakates kasutama erinevate distsipliinide moodsaid termineid.
Eesti kulturi piiride avardamine ei jäänud pelgalt kitsa haritlaseliidi mõtteharjutuseks.
Ajakirjandus oli ukseks "suurde" kirjandusse ja seda juba enne kirjandusajakirjade
teket: kõik nooreestlased ja ka enamik ilukirjanikke olid tuttavaks saanud läbi
ajakirjanduse.
Noor-eestlaste algsed juhtmõtted oli sõnastanud Gustav Suits: võidelda väljaspool
kõigist erakondadest loiduse ja ükskõiksuse vastu, kultuuri ja hariduse eest: "Olgem
eestlased, aga saagem eurooplasteks!" Esialgu paari aasta tagant välja antud albumid
annaabi.ee 
