Arvo valton
Novellis
,,Näitemäng" mängib ,,mina" tundmatut rolli tundmatus näidendis, ,,Kontrolltöös" on
hädas arusaamatute ülesannetega, novellis ,,Häbi" uitab riietatud inimeste seas alasti
ringi. Mõnikord elavad tegelased kaksikelu vastandlikes rollides: ,,Krahvitari" Johanna
on tahtmist mööda kord lossipreili, kord teenijapiiga; Peeter (,,Metsas") elab metsas
ürgseid loomalikke-loomulikke vaiste järgides täisverelist elu, linnas aga piseneb
haledaks haritlasek; tugitoolis kamina ees istuv igamees Artur tunneb end heroilise
tulekandjana (,,Tulede vahel"). Mõnikord jutustatakse lugu surnu/vaimu teispoolsest
vaatepunktist. Armuühenduses on üleloomulikku erootikat (,,Kuradi armuke"), või on see
hoopis hingede ülemeeleline kohtumine (,,Pööriöö külaskäik"), hingelisest kontaktist
võib aga lapski sündida (,,Mustamäe armastus"). Liigutakse takistamatult läbi aja ja
ruumi. Omalaadne tour de force on novell ,,Mööda meesliini", mille nappidele
annaabi.ee 
