Muutused talupoegade olukorras orduaja algusest kuni 19.sajandi alguseni
Algas
muutuste aeg nii igapäevaelus kui ka kultuuris. Valitsevaks usuks sai luteri usk. Vaimulikud pidid ise eesti keele
ära õppima ja õpetama talupoegi lugema, kuid kirjutama õppimiseni läks veel aega. 1637. aastal andis sakslane
Heinrich Stahl välja raamatu grammatikaõpetusest, mis oli kirjaoskamatutele maarahvale väga oluline. 1632.
aastal avatakse Tartu Ülikool, kuhu algselt eestlased muidugi õppima ei pääsenud. Ülikooli avamine oli aga suur
areng edasi, kogunes siia ju haritalsti ja ühel päeval sai talupoegi sinna õppima asuma. 1684.aastal korraldas
rootslane Forselius kooli, kus õpetati välja köstreid ja koolmeistreid. Tema jaoks oli siinse hariduse edendamine
tähtis ning 4 aasta jooksul suutis ta nii mõndagi ära teha. Tema tegevus andis suure tõuke edasiseks hariduse
arenguks. Ehitati koole ja talupoegi sunniti õppima. See tähendas seda, et maarahvas hakkas mõtlema
intelligentsemalt
annaabi.ee 
