Klassitsistlik tragöödia Prantsusmaal
Corneille tõepoolest kasutas teise
dramaturgi näidendit ja isegi laenas sealt 72 parimat
luuletust (klassitsismi poeetika üldse ei keelanud
selliseid laenamisi), kuid samas ta keeldus vormitust
süzee arendamisest, mida kasutas hispaania autor.
Vaatamata kriitikale oli näidendil lausa erakordne
publikumenu. Prantsuse keeles tekkis isegi uus
väljend ,,kaunis nagu Cid". Corneille viis hiilgavalt
ellu klassitsistliku tragöödia süzee tähtsaima
põhimõtte, mida tuntakse konflikti haripunktina: laval
näidatakse vaid tegelaste otsest vastasseisu, tugevate
karakterite kahevõitlust. See aga tagab sündmustikku
pingelisuse ja kogu tragöödia üleva tooni.
,,Cid'i" võib pidada esimeseks klassitsistlikuks
tragöödiaks, selles kerkis esile uus väärtus:
kangelasteo ja kohuse heroism. Muutus ka näidendi ,,Cid'i" esikaan, esimesest väjaandest
vorm. Siitpeale oli prantsuse draamale kohustuslik (1636)
jaguneda viieks vaatuseks. Kompositsiooni aluseks