TORI RAHVARÕIVAD
PEAKATTED kabimüts
Teine tanutüüp mida peetakse hilisemaks naise peakatteks on
kabimüts . Kabimütsi oluliseks tunnuseks on kõva pappalus ja
poeriidest pealis.Harilikult tarvitati pealiseks hinnalisemaid riidesorte,
kõige rohkem siidi. Nime on see müts saanud sellele omasest kabja
kujust (Manninen 1927: 8889).
Erinevalt pottmütsist, puudub kabimütsil polster. Lagipealse ja
külgede ühinemiskoht moodustab terava nurga ja ühinemiskoht on
kaunistatud seesikujuliselt volditud haripaelaga. Välisküljele on
kinnitatud äärepits, mis on üpris lai ja silmapaistev. Kuklas on
kabimütsil lai siidpael keskkoht on taga keskel mütsi küljes ja otsad
ripuvad selja peal lahtiselt.
Tori kihelkonnas ei jõudnud mütsid tanusid välja tõrjuda; pigem on
nad olnud tanude kõrval üpris haruldased. Ometi on neid aga
muuseumides (ERM ja PÄMU) mitmeid säilinud (ERM A 563:862)
Kabimütsi lõiked
Click to edit Master text styles
Second level
annaabi.ee 
