Suur rahvaste ränne
hermunduurid, langobardid, markomannid, kvaadid jt. Germaanlased elasid üksiktaludes või
väikestes külades. Esialgu tegelesid nad põhiliselt maaharimise (nisu, oder, kaer, rukis, lina,
hirss, aedviljad) ja loomakasvatusega (kõik ruutud koduloomad), hiljem tutvusid nad roomlaste
vahendusel viinamarja-ja puuviljakasvatusega.
Asustus põhines sugukonnal . Haritav maa jaotati sugukonnaliikmetele välja siiludena
ja harimiskohustusega; sugukonna ühisvaldusi (mets, karjamaa, vesi jms) kasutati koos.
Eraomandiks oli taraga ümbritsetud valdus (maja ja talu õuemaa), mis oli majajumaluste
asukohana ning esivanemate matmispaigana püha.
Ühiskonnas oli kolm seisust.
1. Aadli moodustasid suguvõsad, kes arvasid end pärinevat jumalatest.
2. Vabad inimesed moodustasid elanikkonna kaitsevõimelise põhiosa ja neil olid
poliitilised õigused.
3
annaabi.ee 
