Eesti geoloogiline ehitus
Pikka aega on siin eristatud randa ja maad. Esimesel neist on elu suunatud merele, teisel
maale. Asuti kõrvuti, kuid elati oma elu ja seetõttu kujunesid välja erijooned.
Asustus on koondunud kahte piirkonda mere äärde või paekalda lähedusse. Rannakülad
asuvad mere ääres, järgnevad üksteisele ridamisi. Poolsaarte siseosad on valdavalt tühjad
metsamaad.
Põllupidamisega seotud asulad on paekalda läheduses. Küla maad jäid nii paelavale kui ka
rannikumadalikule. Küla ise asub harillikult nõlvakul, jõe või oja ääres või allikate ligiduses.
Paljud sellised asulad on väga vanad.
Rannikumadaliku külad on olnud peamiselt haja-, ahel- või sumbkülad.
Piki panga joont leidub ridamisi mõisaid: Palmse, Sagadi, Vihula, Kolga, Viimsi.
Puhkeasulad on Kloogaranna, Laulasmaa, Keila-Joa, Vääna-Jõesuu, Rannamõisa, Muuga,
Käsmu, Võsu, Toila, Narva-Jõesuu.
Rannaäärse asustuse kujunemise jälgimisel on kasulik teada, et hiljemalt 9. sajandil kulges
annaabi.ee 
