Näiteks Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid ja Ameerikas preeriad. Niitudel leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusi, samuti on enamik taimi niitudel valguslembelised. Kasvad põhiliselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised taimed. Niidutaimed annavad toitu ja varju paljudele pisikestele loomadele nagu putukatele, ämblikele, närilistele kui ka lindudele. Aruniidud: Levivad kuivadel või parasniiketel aladel. Seal olevad mullad on harikult liivsavised ja mineraalaineterikkad. Puurinnet enamasti pole aga kui esineb, siis nimetatakse seda kooslust puisniiduks. Põõsarinne on väga liigirikas. Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke. Enamik neist niitudest pool-looduslikud, kujunenud metsadest raiete või põlengute tagajärjel. Enamik aruniite on metsastunud või põllumaaks üles haritud. Tüüpilised aruniite võib näha vaid looduskaitsealadel nagu Matsalus või Viidumäel. Iseloomulikud harilik mänd, arukask,
Minu kontserdi lemmikosa oli see, kui kontserdi lõpupoole võeti publikust lavale üks mees, kellele pandi frakk selga ning pandi lavale mikri ette seisma. Kaks viiuldajat seisid tema kõrval ning lindi pealt hakkas tulema “O sole mio”. Ees olid mustad kaaned sõnadega. Mõlema viiuldaja soolo laulmine tuli loomulikult lindi pealt ning kui kord jõudis pealtvaataja kätte, siis mees hakkas kohe refrääni ise laulma, mis oli minu jaoks väga üllatav, sest harikult eestlane oleks pigem peljanud seda, kui astunud terve Nokia kontserdisaali ees üles lavale. See oli väga lahe viis kaasata publikust inimesi kontserdisse. Üldkokkuvõttes oli kontsert väga mitmekesine ning huvitav. Usun, et ka inimestele, kellele klassikaline muusika ei meeldi, meeldiks see kontsert väga.
Kilpnääre asub kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste hingetoru kõhrede kohal ning kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme talitlust reguleerivad hüpotalamus ja ajuripats. Kilpnäärme hormoonid sisaldavad joodi ja need on kaltsioon, trijoodtrüoniin ja türoksiin. Kilpnääre sünteesib ka närvirakkude kasvufaktor. Tuntumad kilpnäärme haigused Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitus Hüpertüreoos ehk kilpnäärme ületalitus Kilpnäärme kasvaja Kõrvalkilpnäärmed Inimesel paikneb harikult neli herneterasuurust kõrvalkilpnääret kilpnäärme tagaküljel, vahel harva ka kilpnäärme sees. Iga nääre kaalub 0,1 grammi. Kõrvalkilpnäärmed eritavad hormooni nimega parathomoon, mis mõjutab neere ja luid. Lisaks tõstavad nad vere kaltsiumi taset. Kõrvalkilpnäärme haigused Osteporoos ehk luuhõrenemine Hüperparatüroos ehk kõrvalkilpnäärme ületalitus Hüpoparatüroos ehk kõrvalkilpnäärme alatalitus Tüümus ehk harkelund
Pojad toituvad algul enamasti putukatest. Teder on paigalind. Teder on looduskaitse all. 2Sookurg Grus grus Elupaik ja -viis Soodel ja rabadel, peale saabumist mõnda aega salkades inimasustuse läheduses, siis hajuvad paaridena inimkaugetele soodele, luhtadele, järvekallastele. Enne pesitsemist iseloomulikud pulmatantsud. Koos suguküpsetega tulevad pesapaikadesse ka üheaastased: 6...10 isendit salgas. Pesade vahekaugus harikult üle 5 km. Salga toitumisel tavaliselt 1...2 valvavad hädaohu õigeaegseks märkamiseks. Lennul kael ette ja jalad taha pikalt välja sirutatud. Salgas lennates vehivad tiibadega pidevalt ja ühtlaselt. Kunagi ei lasku puudele. Ränne Talvitab Põhja-Aafrikas. Kevadel saabub aprilli algul, erandjuhtudel juba veebruari lõpul. Äralend algab augusti teisel poolel, aga peamiselt langeb oktoobri esimesele poolele. Läbiränne kestab oktoobri lõpuni