Rassid, rahvad ja usundid
ülevõetud seitse vabakunsti. Kool oli kolme astmeline.
Algastme koolides õppiti:
1. Grammatikat.
2. Retoorikat.
3. Dialektikat.
Keskastme koolides õpiti:
1. Muusika deooriat.
2. Aritmeetikat.
3. Geomeetriat (sisaldas ka maateadust ja arhitektuuri).
4. Astronoomia.
Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid.
Haridus uusajal
Keskaja lõppul ja uusaja alguses piirdus renessanssi ja humanismi nime all
tuntud kultuuri ja haridusuuenduste mõju väikesearvulisele haritud kihile. Hoopis
laiem oli Marthin Lutheri (1483-1546) usupuhastused ehk reformatsioon.
Usupuhastusest saadik jäi protestantlikesse maadesse püsima kaks lahus olevat
kooli süsteemi:
1. Rahvaharidus (küla- ja mõisakoolid, köstri- ja kihelkonna koolid, linnakoolid
ine.). Nendes koolides toimus üldine ja algõpetus.
2. "Eliit haridus." (Ladinakool, progümnaasium) Algastmes ja teises astmes
kujunes välja Keskkool, mida nimetati Gümnaasiumiks