Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile
Taas tõusid, otsekui tuhast, vanad ideaalid ja
eeskujud, kelleks paljudele olid teada-tuntudf ärkamisaja tegelased ja organisaatorid.
Veidi vähem teati eelärkamisaegseid estofiile, või vähemalt tavainimene ei osanud neid
suurt millegagi, ega kellegagi seostada. Teati küll, et Krewtzwald on "Kalevipoeg" autor,
kuid sellega teadmine suuresti ka piirdus.
Juba 1990. aastatel taastati rahvuslik kultuuripoliitika. Alustati omaalgatuslike
kultuuriinstitutsioonide taastamist. Tehti esimesed haridusuuenduse katsed. Märgatavalt
avardus kultuurikontaktide loomine välismaailmaga. Hakkasid ilmnema esimesed
massikultuuri ja elitarismi tendentsidest. Algas turumajanduse ja kultuuri
kommertsialiseerumine. Viimaks ometi oli kultuurile tekkimas materiaalne baas. Samuti
alustati kaasaegsete kultuuri- ja hariduskontseptsioonide väljatöötamist (Kuldna Eesti
ajalugu. Programm TPÜ üliõpilastele. Tallinn, 1991; Ruutsoo Pilguheit Eesti
kultuurilukku. Programm. Tallinn, 1989