riigi tulevik. Seega tasuks ülevaadata ja muuta õiguslikku raamistikku; korrigeerida poliitikat tööhõive valdkonnas; leida võimalusi valitsuse programmide ja tööhõive ürituste korraldamiseks täiendavat rahastamist; töötama välja stiimulite, soodustuste ja investeeringute süsteemi, piirkondades, kus on madal töötus ( see omakorda stimuleeriks KOV tegelema rohkem tööhõive küsimustega ). Kindlalt tuleks ümbervaadata haridustegevuse kõikides haridusasutustes, kuna ülikool peab üliõpilasest tegema enda ala spetsialisti. Lõpetaja peaks omama kindlat profesionaalset suunda ( selleks tuleks igas ülikoolis teha kohustuslikuks loeng Profesionaalse karjääri planeerimine ); peaks olema kindel, et tema teadmised on nõutud ( eriala tuleks valida mitte ainult ärilise kasu leidmiseks, kuid samuti võttes arvesse pikaajalisi suundmusi tööturul ).
o Eratootmine, mida valitsus reguleerib eesmärgiga kindlustada ettevõtete käitumine teatud viisil Haridusökonoomika – teadus inimese ja ühiskonna haridust puudutavatest valikutest Haridusökonoomika tegeleb: o Hariduse tootmisprotsessiga o Hariduse jaotamisega omavahel konkureerivate inimrühmade vahel o Küsimustega, kui palju peaks ühiskond kulutama haridustegevusele ja millised haridustegevuse liigid valida Inimkapitali hindamine Inimese väärtust iseloomustavad tema tootmiseks tehtud kulud Inimese väärtus on loodetava töötasu nüüdisväärtus Inimkapitali netoväärtus on leitav loodetavate tulude ja kulude ajaldatud väärtuse vahena Hariduse ja sissetuleku seosed Inimkapitali teooria – hariduse ja kutseoskuste omandamisse tehtud investeeringud suurendavad inimese töövõimet ja produktiivsust