läinud. Hetkel on jäänud tunne, et riik väga ei hooligi sellest, kuidas tudengid elavad. Peaasi et maksavad selle üüratu summa kõrghariduse eest ja vaadaku ise kuidas hakkama saab. See on väga isekas ning pole õiglane. Aga samas elu ju ongi ebaõiglane? Riik on kõigi vastu mingil määral ebaõiglane. Ehk ongi parem kui kõrgharidust tasutaks ei läheks, sest Eesti riigil on vaja väga erinevate haridustega inimesi nii oskustöölisi kui ka kõrgharituid. Sest kui kõrgharituid inimesi liiga palju on, siis pole neile lihtsalt nende haridustasemele tööd pakkuda. Seega lõpuks poleks sellest kuidagi ju riigile kasu. Minu arvates tuleks kõrghariduse hinda langetada, nii et see poleks liiga kallis, kuid ka nii odav et kõik lausa jookseksid kõrgharidust saama. Muidugi oleks hea, kui tudengite elu tehtaks paremaks, sest tõesti hetkel on nende elu üsnagi ekstreemne ning tulevad vaevuliselt
(protsentuaalselt tööhõivest) üle kahe korra rohkem inimesi kui Eestis. Samas on IKT sektor nii Eestis kui ka mujal maailmas juhtiv oma uurimus- ja arenduskulutustelt, mis annab aluse prognoosida, et tulevikus kasvab IKT sektori osatähtsus. Autori arvates tuleks üle vaadata Eestis antav IKT alase kõrghariduse kvaliteet, kuid samas suurendada ka IKT hariduse riiklikku koolitustellimust, sest ettevõtted tunnevad puudust headest IKT haridustega inimestest. Eesti IKT ettevõtjate seas peaks toimuma ka mõttemalli muutus, sest senine levinud ärimudel, kus müüakse põhiliselt arenduse töötunde, muutub seoses Aasia töötunnihinna odavusega järjest konkurentsivõimetumaks. Eesti IKT ettevõtted peaksid hakkama tegelema, kas valmis toote või teenuse müügiga või looma väärtusvõrgustikke. Meetod, mis töötati välja selle uurimuse jaoks, õigustas ennast, sest püstitatud eesmärgid
annaabi.ee 
