Ideoloogiline sula e. kuldsed kuuekümnendad
Lugejat meelitab ennekõike realistlik kirjandus e olmekirjandus. Need teemad pakuvad
äratundmisrõõmu ja lugeja on sellest ammu puudust tundnud. Selle suuna esindajaks on
Raimond Kaugver, kes kirjutab kooliprobleemidest, kuritegevusest, põlvkondade ja
peresuhetest.
Selle ajajärgu tähelepanuväärsem uustulnuk on Mihkel Mutt. Tema proosat on võrreldud
Juhan Viidingu luulega. Muti sageli följetonistlikud lood otsekui pildistavad kaasaja olusid, eriti
haridusseltskonna inimtüüpe.
1970. aastate näitekirjanduse kunstiline tase on küllaltki kõrge, keskmes on Enn Vetemaa, Rein
Saluri, Vaino Vahing ja Mati Unt. 1980 . aastal lahvatavad rahvuslikud pinged noorterahutustes.
Niisuguses olukorras muutub teatri tähtsamaks ülesandeks vaimne vastupanu võõrale
võimule. Teater võtab üle ajakirjanduse funktsiooni . 1980. aastate draamakirjanduse peateemaks
on ajalugu, mille abil uuritakse ja kinnitatakse rahvuslikku identiteeti. Teatris jälgib seda liini