Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Põlisrahvastik omandas XIX sajandi jooksul täieliku kirjaoskuse ja seejärel ka üldise alghariduse.
Kesk- ja ülikooli pääsesid siiski veel vaid üksikud eestlased. Murrang toimus XX sajandi algul, eriti aga
iseseisva Eesti ajal. 1940. aastal oli Eesti põlisrahvastiku haridustase juba peaaegu sama kõrge kui Lääne-
Euroopas. Tulnukrahvastiku haridus oli seda olnud juba varemgi.
Ometi ei jõudnud ei industrialiseerimine, ei linnastumine ega isegi mitte haridusrevolutsioon 1940.
aastaks Eestis veel lõpule. Need tuli lõpetada keerulistes tingimustes nõukogude koloniaalvõimu all.
Kui käsitleda rahvastikku üleüldse, tervikuna, siis lõpetati need umbes 1970. aastaks. Jätkus
tööstusliku hõive kiire kasv, see jõudis välja 53% kogu hõivatusest. Hõivatus põllumajanduses ja
kalanduses langes 14%-ni. Kiiremini kui seni kasvas teenuste osutajate, haritlaste ja ametnike arv.
annaabi.ee 
