KASVATUSE KLASSIKA
õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema
ohuna ette just seda, millest räägib Michael Winterhoff oma raamatus - lapse sotsiaalset
(kõlbelist) alaarengut.
George Steineri arvates on praeguse hariduse ning kultuuri valitsev joon mälu kõhetumine.
Traditsioon, mille järgi teati olulisi tekste peast, katkes siis, kui koolist kaotati tuupimine. Kui
meil pole, mida meenutada, on meie siseelu vaene. XX sajandi haridusreformijad sellele ei
mõelnud, kirjutab Toomas Paul (2009) oma raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada
inimeselooma".
Inimese liigitunnus on vaimsus. Inimene on sündides vaimselt tühi, ütleb Uku Masing. Peeter
Põllu määratluse järgi ongi kasvatuse ülesanne see tühjus täita, tõsta inimene vaimuilma, anda
talle juurde seda, mis tal sünnipäraselt puudub. Inimese loomus on läbi aegade samaks jäänud
ning samaks on jäänud ka kasvamise ja kasvatuse seosed.