Eesti rahvastiku areng ja liikumine(1930-1989)
Sageli on räägitud Eesti naiste ühtviisi üleskruvitud tööhõivest kogu nõukogude perioodil.
Tegelikult on aga pidev töölkäimine pärast lühikeseks osutunud kõrgpunkti teinud ruumi
katkelisele tööteele, seejärel aga koondus töö üha suuremalt jaolt laste sünni järgsele
perioodile. Kujunes välja järjestusmudel hariduslapsedtöö.
Vanemates, 20. sajandi algul sündinud põlvkondades jäi naiste õpingutee meeste
omast kõigil haridusredeli astmetel lühemaks. Ajapikku asjad muutusid kõigepealt
madalamatel ja seejärel järjest kõrgematel kooliastmetel. Kõrghariduses toimus sama pööre
1934.1938. aastate põlvkonnas.
Suremus
1950. aastateni oli Eesti suremusareng võrreldav samalaadsete protsessidega Põhja- ja
Lääne-Euroopa riikides. Nii Ida- ja Lõuna-Euroopa maade kui ka Nõukogude Liidu
vabariikide seas asus Eesti keskmise eluea poolest liidripositsioonil. Tähelepanu väärib ka
asjaolu, et kuigi 1940