kasvutempo, et tagada spetsialiseerinud õpetajate Eestisse jäämise. Gümnaasiumi õpilastele ning tudengitele on võibolla tähtsam kõrgkoolide finantsmudeli ümbertegemine ning edasiviiva ainepunktide süsteemi uuesti läbivaatamine, et tagada suurema hulga üliõpilaste edasijõudmine. Kui suudaksime parandada ning täiustada oma haridusreformi nii, et igal lapsel oleks võimalik saada tasuta haridus ning võrdsed õppevõimalused, suudaksime luua tugevama hariduspinna mis ei tekitaks ühiskonna kihistumist. Tähtis on ka õpetajate motiveerimine, tööle vastava palgaga ning õpetajate pidev koolitamine, et nad oleksid kursis muutuva ajaga. Kõike seda tehes, oleks Eesti riik tulevikus kindlasti üks Euroopa haritum ning kindlasti ka majanduslikult väga kõrgel järgul olev riik.
tähtis. Naised muretsevad hariduse pärast rohkem kui mehed ja neil on põhjust selleks. Nad tahavad olla iseseisvad ja meestest materiaalselt mitte sõltuda. Tihti tuuakse näiteks Soome koolide ühtsust, mitte rõhuda eliitkoolidele ja anda võimalikult kõigile võrdne haridus – mitte lahterdada õpilasi „tugevateks“ ja „nõrkadeks“ õppijateks, ometi leiame Tartu Ülikoolistki väga palju Soome tudengeid, kes on Eestisse tulnud just hea ja tugeva hariduspinna saamiseks eelkäiate soovitusel. Jah, lapsed on erineva vastuvõtuvõimega ja tuleb kiiresti kindlaks teha tema suutlikkus uut omandada, et mitte teha talle „karuteenet“ suunates ta inforohkesse ja raskesse „eliitkooli“. Olen kokku puutunud õpilasega, kelle vanemate soov oli tütart näha „eliitkoolis“, selle lõpetamine oli aga tüdrukule närvesööv, vaevaline ja väga raske. Lapse enesehinnangu tõstmiseks ja stressi leevendamiseks paluti lõpuks psüholoogi abi
annaabi.ee 
