Heaoluriigi mudelid konspekt/kokkuvõte
väiksemad vanemahüvitisele; Visegard’i riikides ja uutes liikmesriikides pigem vastupidi.
Sündimusnäitajad- vahemeremaades halvim, ka uutes halb; head Prantsusmaa, Iiri, Skandinaaviamaad;
pigem täheldatav positiivne seos naiste kõrgel tööhõivel ja headel sündimusnäitajatel
Palgalõhe- kõrge nö uues Euroopas; ka kontinentaal
Haridus- Hariduskulutused- kõrgeimad Skandinaaviamaades; kontinentaal- kõrge sotskulu-madal
hariduskulu; Ida-Euroopa pigem vastupidi.
Kokkuvõtteks
Nii haridusosaluse kui ka haridusinvesteeringute mõttes võib täheldada ELi riikide trendi sotsiaalse
investeeringu paradigma suunas. Samas ei ole täheldatav massiline liikumine social protectionilt toward
more capacitating social investment (poliitiliselt raske).
Childcare kulutused ja osalus on väga varieeruv, samuti vanemahüvitise määr, mistõttu on riikide
suutlikkus perepoliitikatega naiste tööhõivet parandada erinev. Samas, kõik muudatused ei kajastu ka alati
sotsiaalkultustes.